Sisimiut
Sisimiut illoqarfianni bussit aalajangersimasumik ingerlaarfeqarlutik angalaffeqarput, ataanilu bussit ingerlaarfiinut pilersaarutit atuuttuusut, kiisalu illoqarifup bussiinik bussinik ingerlanermut aalajangersakkat takusinnaavatit.
Illoqarfiup bussiisa unittarfii piffissatullu pilersaarutit takuniarukkit una tooruk
Kangerlussuaq
Illoqarfiup bussiisa unittarfii piffissatullu pilersaarutit takuniarukkit una tooruk
Billettit akii
|
Bilitsit Inersimasumut
|
10,- |
|
Bilitsit Meeqqamut
|
5,- |
|
Klippekortsit 11-nut Inersimasoq
|
80.- |
|
Klippekortsit 11-nut Meeqqamut
|
40,- |
|
Rabatkortit qaammatit 3-sut Inersimasoq
|
500,- |
|
Rabatkortit qaammatit 6-lit Inersimasoq
|
900,- |
|
Rabatkortit qaammatit 3-sut Meeqqamut
|
250,- |
|
Rabatkortit qaammatit 6-lit Meeqqamut
|
450,- |
|
Bussinik attartorneq, akunnermut
|
650,- |
|
Meeqqamut, ukiumut
|
880,- |
|
Inersimasumut ukiumut
|
1320,- |
ANGALLASSINERMI MALITTARISASSAT
Qeqqata Kommuneani bussinik akit Qeqqata Kommunianit aalajangersarneqarput. Qeqqata Kommuneani akit billi-tsilersuinerlu atulersinneqarput. Angallassinermilu malit-tarisassat Qeqqata Kommuneani bussinut ingerlaartunut tamanut takornarianullu angallassisunut atorput.
Tamanut atuuttut
Bilitsit allagartallu ingerlaarnermi tigummineqassapput, piumaffigineqarnikkullu takutinneqassallutik. Bilitsit qaa-ngiuttoornikut atoqqusaanngillat, ilaasut/kiffartuussat bilitsi-nik allagartanilluunniit tunineqarnerisigut nalorninaatsumik ilisimatinneqassapput naqissusiinerup eqqortuuneranik. Taammaattoqanngippat tamanna ingerlatitsisumut busiuti-llilluunniit allaffiannut piaartumik nalunaarutigineqassaaq. Ilaasut atortuunngitsumik bilitsillit allagartallilluunniit naammattuukkat akiliummik nalinginnaasumik immikkullu akiliummik 100 kr,-mik akiliisinneqassapput. Inuit nakkutilliisuusut immikkut ittumik ilisarnaateqassapput.
Billitsit
Bilitsit nalunaaquttap akunneranut ataatsimut atorput atorun-naarnissaanillu nalunaaqutsertagaallutik atuullutillu meeqqanut inersimasunullu. Meeqqanut bilitsit uppernarsaataapput 4-nik ukioqalersimasuniit 13-nik ukiullit tikillugit. Bilitsi meeqqanut 4-nik ukioqalersimanngitsunut akeqanngilaq. Inersimasoq immikkut akiliinngikkaluarluni meeqqat marluk 4-nik ukioqalersimanngitsut nassarsinnaavai meeqqat inissamik inangiisimanngippata. Meeqqat bilitsini immikkut akiliuteqanngikkaluartumik meeraq ataaseq 4-nik ukioqalersimanngitsoq nassarsinnaavai. Meeqqerivinnut assigisaannullu meeqqanut amerlasuunut atualersimanngitsunut inersimasunik arlaqanngitsunik ilalinnut akiliisitsineq imaassaaq: Inersimasut nalinginnaasumik akiliisassapput, meeqqallu sisamakkaarlutigit inersimasut ataatsitut akiliisinneqartassapput (ukiui apeqqutaatinnagit). Atuartunut atuaqatigiikkuutaanut immikkut akikilli-liissuteqassanngilaq allagartap qiortakkap akikilliliissutillip pineqarsinnaasup saniatigut.
Allagartat akikilliliissuttillit
Klippekortsimut ataatsimut inuit arlallit ingerlaqatigiissinnaapput, tamarmik immikkut qiorsillutik. Inersimasut allagartaanni qiorsineq ataaseq meeqqanik marlunnit 13-nik ukioqalersimanngitsunit atorneqarsinnaavoq. Meeqqat allagartaanni qiorsinerit marluk inersimasumit ataatsimit atorneqarsinnaapput. Ingerlaarnissat qiorneqarsimanngitsut piffissap atuuffissap iluaniippata bussiutileqatigiit allaffianni taarsertinneqarsinnaapput.
Qiorsineq akunnermi ataasimi atuuppoq atorunnaarfialu naqinneqartarpoq.
Rabatkort
Rabatkorti ataaseq qaammatini 3-ni, 6-ini imaluunniit 12-ni atuuttussaq tunniunneqarsin¬naavoq. Rabatkorti assitaqarpoq. Korti inuup kisimi pigisaraa bussinullu ikinermi takutin¬neqartassalluni. Korti nutaamik taarserneqassappat, pisoqaq nassarneqassaaq akiliinikkullu nutaamik tunniussisoqassaaq. Korti atorlugu killeqanngitsumik ilaanermut atorneqarsinnaa¬voq.
Immikkut aalajangersakkat
Akiliisarneq:Bussini bilitsinik pisineq taamaallaat aningaasanik akiliinikkut pisinnaavoq. Checkit tiguneqarsinnaangillat. Ajornangippat sapinngisamik sinniligassaangitsumik aliliineq pisussaavoq.
Qimmit: Qimmit bussinut nassarnissaat inerteqqutaavoq, taamaattorli qimmit ikiortit pineqanngillat.
Nassatat: Bussini nassatat mikinerusut soorlu meeqqat qamutaat (barnevognit aamma klapvognit) nassarne-qarsinnaapput, ingerlatitsisup ilaasunut allanut akornu-taassangatinngippagit. Innarluutillit qamutaat inissaqartinneqarpata nassarneqarsinnaapput.
Cykkelit: Bussinut nassaqqusaanngillat.
Kurebrædt-it: Inersimasunit meeraaqqanik mikisunik angal-lassissutigineqartut angissutsimikkut qaangersimanngik-kunikkit: takissuseq 85 cm, silissuseq 40 cm portussuserlu 15 cm nassarneqarsinnaapput, taamaallaali saammiitinneqassagunik ilaasulluunniit allat inissaannik ingiaasimanngippata.
Pujortartarneq: Pujortarneq inerteqqutaavoq. SIKUT, NERISASSAT IMERUERSAATILLU ASSIGIINNGITSUT: Bussini ilaasunut sikutorneq, nerineq imeruersaatitornerlu inerteqqutaapput.
Sunilluunniit nalinginnarnik mingunnartunik ilaasunut allanut akornusersuutaasinnaasunik nassarneq inerteqqutaavoq.
Unittarfiit
Niusinnaaneq ikisinnaanerlu uniffissaani aala-jangersimasuni taamaallaat pisinnaavoq. Malunnartumik aalakoortut.
Ingerlatisisoq pisussaatitaavoq
Inuit aalakoortut itigartissinnaallugit bussinilluunniit peersissinnaallugit, minnerunngitsumik ingerlatitsisumut ilaasunulluunniit akornusersuippata. Peersitsineq politiit ikiuunerisiguttaaq pisinnaavoq. Malunnartumik aalakoortut itigartinneqassapput.
Pigisat qimatat
Ulluni 14-ini uninngatinneqartassapput, aaneqanngippatalu politiinut tunniunneqassapput.
Ingerlatitsinermi akornutit
Silap ajornera, atortutigut ajutoorneq aammalu aqqutikkut allakkoortariaqalerneq pissutigalugu kinguartoornerit Qeqqata kommunip akisussaaffiginngilai.