mai 18, 2012
 
Dansk  Kalaallisut
Aputaajaaneq

Aputaajaasarneq aallarteqqippoq, aqquserngillu angallavigiuminartuunissaat kommunip akisussaaffigaa. Ulluinnarni aqqusinerni aputaajaatigineqartartut initoorujussuupput. Taamaattumik iluamik eqaatsumillu aputaajaasoqassappat, aputaajaasussanut periarfissaqartitsisoqartariaqarpoq. Tamatumani tullinnguuttut patsisaallutik pingaaruteqarpoq:

1 Tikikkuminassuseq pigisallu eqqarsaatigalugit
Biilinik, qamuteralannik, aneerussivinnik, sikkilinik il.il. uninngasoqartillugu aputaajaanissaq piuminaassinnaasarlunilu ilaatigut periarfissaqarneq ajorpoq. Taamaattumik aputaajaanissami akornutaasinnaasut akornutaajunnaarlugit tikikkuminarsaasarnissaq kikkunnut tamanut innersuussutigineqassaaq. Apinnginnerani pigisat assigisaalluunniit appussaaqqunagit inaalinneqartarnissaat pingaaruteqarpoq. Qamuteralaat assigisaalluunniit aputaajaasumit takuneqarsinnaajunnaarlutik appussaasimasut arlaatigut akornuserneqassagaluarpata, tamanna piginnittup nammineerluni akisussaaffigissavaa. Takuneqarsinnaajunnaarlugit appussaasinnaasunik pigisaqaraanni, assersuutigalugu umiatsiaq, aputaajaasumit takuneqarsinnaanngorlugu arlaaligut mianersoqqussummik ilisarnaaserneqarnissaa pingaaruteqarpoq. aputaajaasup uteqqinnissaa naatsorsuutigineqarsinnaassanngilaq, aputaajaanermi siullermi akornutissaqarsimaguni. Taamaattumik aputaajaatigineqartartut initoorujussuit inissaqartuarnissaat qulakkeerneqartuaannnassaaq.

2 Aputeqassuseq
Aput inunnut akornutaajunnaarsinniarlugu illikarterneqartarmat, aput imminermini inissamik annertuumik tigusisarpoq.

Tulleriiaarineq
Pissutsit assigiinngitsut patsisaallutik aputaajaaneq tulleriiaartumik ingerlanneqartarpoq. Unnuami apisimatillugu aqquserngit pingaarnerit siulliullugit aputaajarneqartarput. Nammineq najugaqarfigisap eqqaa, naak aqqusinernut pingaarnerup eqqaaniinngikkaluartoq, piaarnerpaamik aputaajarneqarnissaa amerlasuut kissaatigisarunaraluarpaat. Tamatumali pissutsit assigiinngitsut patsisaallutik pisinnaanngilaq:

1) Siullermik naak, aputaajaatit arlallit aputaajaagaluartut aputaajaaneq killeqarpoq.

2) Aappaattut aqquserngit pingaarnerit siulliunneqartarput, bussit taxa-llu – soorunalimi aamma qatserisartut assigisaallu – ingerlasinnaaqqullugit aqquserngit ingerlavissaasut siulliunneqartariaqarput.

3) Pingajuattut najugaqarfinni aqqusineeqqat eqqarsaatigalugit suliartortussat suliartortinnagit tikitassaaneq ajorput, matumani aputaajaanissami angallatit uninngasut akornutaasarmata.

Qapiaaneq
Biilit ingerlanerminni illiniliaat qanoq iliuuseqarfigineqanngikkunik angallannikkut ulorianarsisinnaasarmata, aqquserngit aputaajaatinik pisariaqarneri naapertorlugit qapiarneqartarput.

Pisuinnaat aqqutaat
Pisuinnaat aqqutaat aputaajassallugit piuminaassinnaasarlutillu mianernartarput. Pisuinnaat aqqutaat aputaajaasunit aputaajarneqarsimatillutik quatsersinnaasarput. Taamatut pisoqartillugu aputaajaareernerup kingorna piaartumik iluarsiiviginiarneqartarpoq. Pingaartumik pisariaqartitsilluinnartoqartillugu tulleriiaarisoqartarpoq, ima paasillugu sila qerinnartillugu. Pisuinnaat qinnuigineqarput, aputaajaasoqaqqammertoqarnera takusinnaagunikku mianersortumik ingerlasassasut. Qatserisartut, politiit peqqissaavimmiullu eqqarsaatigalugit immikkut sillimaniartussaapput, aputaajaanerlu eqqarsaatigalugu taakku siulliunneqartussaallutik.

Entreprenørit, taakkulu aputaajartagaat sumiinnersut takorusukkaanni, taakku Teknikkimut avatangiisinullu ingerlatsivimmi aamma matumani takuneqarsinnaapput. Sismiut Maniitsoq

 


Copyright 2009 Qeqqata Kommunia