Kangerlussuup aqutsivigineqarnera malinaaffiginiarlugu oqallisigiartorlugu inuit 32-t Politiit, Namminersorlutik Oqartussani Naalakkersuisoqarfinniit, Qeqqata Kommunianiit, Qeqqani Inuutissarsiornermut Siunnersuisoqatigiinniit sumiiffimmilu peqatigiiffiit sinniisaat 2013-imi januaarip 22-ani 23-anilu Kangerlussuarmi naapeqatigiipput. Tamatumani angusat ajunngeqaat, borgmesteri Hermann Berthelsen oqaaseqarpoq.
Suleqatigiinneq paasissutissiisarnerlu
Kangerlussuup
aqutsivigineqarnerata pisortat suliffeqarfiisa assigiinngitsut akornanni
suleqatigiinnerunikkut pitsaasumik malinnaaffigineqarnissaa
ataatsimeeqatigiinnerup toqqaannartumik kingunerissavaa. Siullertut
salliutillugulu politiit, piniarnermik nakkutilliisut kommunillu
suleqatigiissutigalugu nunaannarmi/nunap timaani inatsisinik
unioqqutitsisarnerit unitsinniassavaat. Siullertut ATV-iit qamuteralaallu
atorlugit inatsisinik unioqqutitsilluni Kangerlussuup avannaatungaani
angallannerit unitsivinneqarnissaat qulakkeerniarneqassaaq, taamatut politiit
pisortaat Johan Davidsen oqarpoq.
Mads Pihl Qeqqani Inuutissarsiornermut
Siunnersuisoqatigiinneersoq oqaluttuarpoq, sumiiffimmi najugalinnut, piniartunut
tammajuitsussarsiniartitsisartunullu paasissutisiissutissat naqitat
suliarineqareersut, massakkullu naqiterteqqinneqartut. Unioqqutitsilluni
piniartarnerup unitsinneqarnissaa neriunartuuvoq, tamannami Kangerlussuarmut
qanittumi umimmannik tuttunillu nujutitsinermi peqqutaanerpaagunarpoq.
Kanerlussuarmi aqquserngit sinaanni ullumikkut uumasut tamakku
takussavaallaarunnaarnikuupput, tamatumalu malitsigisaanik takornarissat
aammalumi tamakkuninnga sullissisut ikinnerulernikuullutik.
Massakkut
paasissutissiissutissat amerlanerusut suliaritinneqarput, tassa
quppersagaliornikkut allatigullu takornarissanut ilisimatusartunullu
takussutissiornertigut, taamaaliornikkut kikkut tamat Kangerlussuup qanittuani
nunaannarmi angalaarnerminni inatsisitigut toqqammaviusunik
ilisimaarinninnissaat angorusukkaluarlugu. Tamattami maaniissinnaasariaqarpugut,
unnukkut tamanna pillugu innuttaasunik ataatsimiititsinermi peqataasut tamarmik
taama isumaqarput.
Qamutinik motoorilinnik angalaarsinnaanermi
malittarisassat
Kangerlussuup qanittuani qamutinik motoorilinnik
angalaarfiusinnaasutigut malittarisassat ataatsimiinnermi qulaajarneqarput.
Siusinnerusukkut immikkut akuersissuteqarsinnaanermi malittariniakkat
assigiinngissitaarnerat ajornakusoortitsisarsimavoq, massakkulli tamakku
atuukkunnaarlutik. Kangerlussuup avannaatungaani nunarsuarmi alutornaqisumi
motoorilinnik angalaarsinnaanissamut immikkut
akuersissuteqartarneq
periarfissaajunnaassaaq. Tamaanilu ukiakkut taamaallaat qimussimik
sisoraatinilluunniit, aasakkullu umiatsiaaqqanik ukiorlu kaajallallugu
pisuinnarmik angalaartoqarsinnaassalluni. Inatsisinik unioqqutitsinerit
pisortanut nalunaarutigineqartassapput, tamanna piniarnermi nakkutilliisumit
Hans Mølgaard-imit kiisalu Qeqqata Kommunianeersumit Tamara W. Henriksen-imit
ersarissumik oqaatiginqarpoq.
Ataatsimiinnermi peqataasut motootilinnik
angallassinnaanermut nalunaarusiassap 2013-imi Inatsisartunit akuerineqarnissaa
qilaanaarivaat, taamaalilluni malittarisassatigut nalornisoortoqarsinnaaqqunagu.
Taamaaliornikkut siunissami motoorilinnik angalaarsinnaanermut immikkut
akuersissuteqartoqarsinnaajunnaarnissaa neriuutiginarpoq. Illuatungaatigulli
naatsorsuutigineqarluni Tatsip Ataaniit Tasersuup tungaanut ukioq kaajallallugu
motoorilinnik angalaarfiusinnaasussat, ukiuuneranilu Tatsip Ataaniit Ørkendal
aqqusaarlugu angalaarfiusinnaasussamik pilersinneqassasut.
Ungoorisarneq kujammut saqiartorpoq
Kangerlussuup
kujataatungaani annertunerusumik motoorilinnik angallakkiartornermi,
Kangerlussuup kujataatungaani umimmaqarpallaarnera peqqutaavoq, pingaartumik
Arnangarngup kuuata eqqaani Tasersiamilu. Umimmaat pillugit nutaamik
nalunaarusiornikkut, ilaatigut ungoorisarnermut tunngasut tamatumanilu
iliuuserisartagassat ilanngullugit, imaassinnaavoq kujavartiteruneq
imminutakilerluarsinnaanerussasoq, tamaannami
umimmaqarluarnerummat.
Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu
Nallakkersuisoqarfimmeersup Stella Ege Kristensen-ip neriuutigivaa, ukiuunerani
piniartarneq, ukiortaap tulliup kingorna, umimmanniartarneq pillugu
nalunaarusiaq nutaaq atuutilersimassasoq. Tamatumalu
kingunerisussaassagaluarlugu, piniartut amerlanerit ukiup qaammataani siullerni
pissarsinerusinnaalernissaat.
Tammajuitsussarsinialutitsisarnermi
akuersissuteqartoqartalissaaq
Inatsisiliornermi pisussat pingajoraat
akuersissuteqartarneq pillugu inatsisissaq, taannalu 2012-ip ukiuunerani
Inatsisartunit akuersissutaavoq. Inuutissarsiuteqarnermut
Suliffissaqartitsiniarnermullu Naalakkkersuisoqarfiup upernaamut malittarisassat
piareersimanissaat naatsorsuutigivaa, tamatumuunalu,
tammajuitsussarsititsiniarnermi akuersissuteqartarnissamik
pilersaarusiornissaminut Qeqqta Kommunia periarfissaqalissaaq.
Tamatumalu
kinguneranik Kangerlussuup kujataatungaaniittut umimmappassuit nunatsinnut
iluaqutaanerunissaat aamma eqqarsaatigineqarpoq.
Tammajuitsussarsititsiniartarneq pitsaasumik aaqqiivigineqarpat,
tammajuitsussarsititsiniartartorpassuarnut nunatsinnullu tamanna
iluaqutaalerumaartussatut isigivarput, taama Tina Jensen
Inuutissarsiuteqarnermut Suliffissaqartitsiniarnermullu
Naalakkersuisoqarfimmeersoq, kiisalu Qeqqata Kommuniani pilersaarusiornermi
pisortaq Hans Holt Poulsen isumaqatigillutik oqarput.
Aqutsivigineqarnermik pilersaarut
ataatsimiissutigineralu
Kangerlussuup aqutsivigineqarnissaa pillugu
pilersaarusiaq 2010-mi Inatsisartunit akuersissutigineqarnikuuvoq, tamarmillu
isumaqatigiissutigivaat, taanna Kangerlussuup eqqaani nunaannarmi pisutigut
innuttaasut, takornarissat piniarnermillu soqutigisallit periarfissaasigut
ineriartortitsinissami pingaaruteqartuusoq.
Aqutsiviginninnissamik
pilersaarut pingaarnernut pingasoqiusanut aaqqitaavoq. Kangerlussuarmi
namminermut aqquserngillu sinaanni pisutigut innuttaasunik takornarissanullu
pitsaasunik periarfissiinissaq eqqarsaatigineqarpoq. Kangerlussuup
avannaatungaani pinngortitarsuaq nalissaqanngitsoq pingaartinneqarluni,
Kalaallit Nunaanni tuttut piaqqiorfissuisa annersaqarfiusoq, RAMSAR-eqarfik
kiisalu UNESCO-p nunarsuarmiunut kingornutassiissutiginninniarnera aamma
eqqarsaatigineqarluni. Kangerlussuup kujataatungaa eqqarsaatigalugu umimmaat
sumiiffissarsilluarsimapput, tamaanilu umimmaat piniartunut
tammajuitsussarsiniartartunullu iluaqutaalluarsinnaallutik.